internetist leidsin kulda - Ahto Mulda, Ahto Mulda

väärt lugemist pyhapäevadeks

~

“Play everything like your house is on fire and
you haven’t peed in three days and you don’t know
whether to run or piss on the walls like you’ve always wanted to.”
Bogdan Raczynski

Lugu nõiutud raamatust

Olen kuulnud, et üks nolk kirjutanud Raplamaal raamatu, mis mitmekümnel inimesel aru peast viinud.

Raamat koosneb seitsmest peatükist. Esimeses peatükis hoiatatakse, et tegu pole päris tavalise raamatuga. Sellel raamatul on paine. Kes tahab seda siiski lugeda, võtab ise vastutuse.

Teise peatüki lõpus saab lugeja teada, et tekst on kodeeritud. Kõiki, kes selle kohani on jõudnud, võib tabada suur õnnetus. Ainus viis selle kõrvaldamiseks on edasi lugeda ja saada juhiseid sellest hoidumiseks.

Kolmandas peatükis antakse tõepoolest juhised õnnetuse vältimiseks.

Neljas peatükk annab lugejale teada, et kolmas peatükk oli lõks ja selle läbilugemise kaudu on inimene ennast veelgi suuremasse õnnetusse mässinud. Lugejal ei jää muud üle kui autorit pimesi uskudes edasi lugeda. See peatükk selekteerib välja ebausklikud, vaimselt ebastabiilsed ja sundhäirete all kannatavad inimesed, kellele raamat tegelikult suunatud on. Raamat tõmbab oma haaret koomale. Tagasiteed ei ole.

Viies peatükk keelab rangelt enne selle peatüki läbilugemist uurida kuuendat ja seitsmendat peatükki, et juhiste mõju enneaegselt ei häviks.

Kuues peatükk matab inimese kõikvõimalike absurdsete tegevuste, ebausumärkide ja ennete laviini alla, mida inimene peab läbi tegema, et anda talle pääsemislootust.

Seitsmendas ja viimases peatükis selgub, et raamatul ei olegi lahendust. Raamat ongi saatanlik. Tekst hävitab inimese elu pöördumatult ja lõplikult. Kõik võimalused on ammendatud. See, mis jääb inimesele, on tohutu hirm. See ongi tunne, mis on nolgi sõnul elamise tuumaks.


valdur mikita

ja veel rohkelt huvitavat lugemist [http://www.kirikiri.ee]

kiikudes silmapiiril

LASKUDA ENESEST ELLU
KATSUDA OLEMISE HÄRMATIST
HULKUDA MAA HINGEDES
KIIKUDA SILMAPIIRIL



Arusaamine on arusaamine piiridest endas, piiri avastamine seal, kus me seda ei märganud ja astumine üle selle piiri. Miks on arusaamine paljudele nii raske, miks on inimestele piirid kallimad kui nende ületamine? Vóibolla on póhiküsimus inimese kohta see: MIDA ME KARDAME?
Ärkamine on ka uinumine. Kui ärkame ühte tóelusse,lahkume teisest,uinume tema suhtes. ôigem oleks vist öelda,et üks vói teine tóelus ise uinub vói ärkab meis. Meie oleme nagu tuba,nagu lava,kus mängitakse etendust. Korraga saab mängida ainult üht etendust, - nii nad vahetuvad. Vahest on sünniga ja surmaga samamoodi. Sünd siia ilma on nagu ärkamine siia ilma, selle ilma ärkamine ja eelmise uinumine meis. Me ärkame iseendasse, oma isiksusse ja teadvusse. Üks teine teadvus,nime- tame seda siis kosmiliseks, rajatuks, jumalikuks vói kuidagi teisiti, uinub meis. See on otsekui emanatsioon,suure täiusliku valguse pimedusselangemine, jagumine osadeks. Uusplatoonikud väljendasid seda ontoloogiliselt,kosmilise protsessina, meile on lähedasem psühholoogiline väljendus. Aga valgus ja pimedus vóivad siin kergesti osad vahetada. Nad on vastandid ja see tähendab,et pimeduses olijale paistab valgus pimedusena, valguses olijale pimedus pimedusena. Aga vóibolla ei olegi tegelikult valgus valgus ja pimedus pimedus, on ainult kontrast, teistsugusus, kumbki ei ole absoluutne,nagu oleme harjunud kujutlema. Tavaliselt näib ärkamine meile tóusuna pimedusest valgusesse ja uinumine laskumisena valgusest pimedusse. Teiselt poolt vóib aga paista vastupidi. Individuatsioon, minateadvuse teke ja arenemine on mónede meelest nagu päevatóus, teiste, nagu nendesamade uusplatoonikute ja gnostikute meelest on see just pimedusselangemine, meie eraldumine valgusest, sulgumine tema eest. Siin on ehk tegemist erinevate isiksuse ja siis ka kultuuritüüpidega, kahe erineva maailmanägemisega,millest üht vóiks hiinapäraselt nimetada yin- ja teist yang-nägemiseks. Yin- inimene tunneb end paremini hämar- uses nii otseses kui ülekantud móttes, talle on lähemal diferentseerimatus,terviklikkus, yang- inimene on päevavalguse laps, ta vajab kindlaid piire, määratletust. Tegelikult on inimesed mólemat, meis kóigis on nii yin- kui yang- poolused,enamasti aga üks neist on otsekui uinuvas ole- kus, teine ärkvel.
Nii on ka lapsepólvega. Lapsena otsekui uinuksime,täiskasvanuna oleksime ärkvel. Aga vóib ka vastupidi móelda. Meie täiskasvanud oleme uinunud lapsed, laps, meie eelmine eluvorm uinub meis. Kui on nii, siis vóib laps meis ka ärkvel olla, nii nagu inimeses vóivad korraga olla virged yin ja yang, unetóelus ja ärkvelolekutóelus. Aga vóibolla on nii ka nende polaarsustega,mida nimetame inimeseks ja Jumalaks. Inimene on Jumalana uinunud Jumal, Jumal on inimesena uinunud inimene vói miks siis ka mitte kirbuna uinunud kirp vói hiirena uinunud hiir, kui toetume meister Eckhartile. Vói on móistlikum rääkida Jumalast ja maailmast kui kahest polaarsusest, mida teineteisest lahutab see une ja ärkamise värav. Siis saaksime aru Jeesuse sónadest Tooma evangeeliumis, kus ta ütleb, et oli kóiges ja kóik jóudis temani. Ehk on siis ka Jumalaga nii, et Jumal ja inimene (vói Jumal ja maailm) on vastandid, aga on ka vóimalus, et on ühtaegu Jumal ja inimene vói Jumal ja maailm. Nii ju Jeesus enda kohta ütles vói püüdis ütelda, nii on Jumala ja maailma kohta öelnud móned müstikud. Vóibolla on tegemist kahe erineva nägemisviisiga. Ühel puhul on Jumal Jumal ja maailm maailm ja inimene inimene,teisel puhul kuuluvad nad ühte ja on lahutamatult koos. See teine nägemisviis kuulub esimesega samamoodi kokku kui uni ärkvelolekuga, yin yangiga vói Jumal- olemine maailm- olemisega. See on nägemisviis, milles kóigel on Buddha- loomus vói Kristuses on jumalik ja inimlik loomus seletamatult ja lahutamatult, samal ajal ka segunematult üheskoos. (J.Kaplinski)

vaikus haikus paukus suil pikselisel

lõpmatuse teine ots on meie käes


sest sealpool lõpmatust on siinsamas...

tavaline taevaline




tee olemise poole on möödapääsmatu

tee eimiski poole on ligipääsmatu

tee paiste poole on alati ligipääsetav ja käidav, aga ringimindav

tõepoolest teadev ei ole sellepärast mitte too, kes pimesi tõe järel jookseb, vaid ainult too, kes pysivalt teab kõiki kolme teed, olemise oma, mitteolemise oma ja paiste oma. yleolev teadmine - aga iga teadmine yleolevus - kingitakse ainult sellele, kes on olemise teel kogenud tiivustavat tormi, kellele ei ole võõraks jäänud eimiski põhjatuse poole viiva teise tee kohutavus, kes on kolmanda tee, paiste oma ometi vastu võtnud pideva tarvidusena
...//...riskivas järeleproovimises keset olevat kandub paistmisse täielik lõpetus, seisu toodu ja tulnu esilepiiratus, s.t olemine

THE MYSTICISM OF SOUND

THE MYSTICISM OF SOUND/The Silent Life
the sufi message of Hazrat Inayat Khan


The Silent Life

The life absolute from which has sprung all that is felt, seen and perceived, and into which all again merges in time, is a silent, motionless and eternal life which among Sufis is called Dhat (zat). Every motion that springs forth from this silent life is a vibration and a creator of vibrations. Within one vibration are created many vibrations.

As motion causes motion so the silent life becomes active in a certain part, and creates every moment more and more activity, losing thereby the peace of the original silent life. It is the grade of activity of these vibrations that accounts for the various planes of existence. These planes are imagined to differ from one another, but in reality they cannot be entirely detached and made separate from one another. The activity of vibrations makes them grosser, and thus the earth is born of the heavens.

The mineral, vegetable, animal and human kingdoms are the gradual changes of vibrations, and the vibrations of each plane differ from one another in their weight, breadth, length, color, effect, sound and rhythm.

Man is not only formed of vibrations, but he lives and moves in them: they surround him as the fish is surrounded by water, and he contains them within him as the tank contains water. His different moods, inclinations, affairs, successes and failures, and all the conditions of life depend upon a certain activity of vibrations, whether these be thoughts, emotions or feelings. It is the direction of the activity of vibrations that accounts for the variety of things and beings. This vibratory activity is the basis of sensation and the source of all pleasure and pain; its cessation is the opposite of sensation. All sensations are caused by a certain grade of activity of vibration.

There are two aspects of vibrations, fine and gross, both containing varied degrees. Some are perceived by the soul, some by the mind, and some by the eyes. What the soul perceives are the vibrations of the feelings; what the mind conceives are the vibrations of the thoughts; what the eyes see are the vibrations solidified from their ethereal state and turned into atoms which appear in the physical world, constituting the elements ether, air, fire, water and earth. The finest vibrations are imperceptible even to the soul. The soul itself is formed of these vibrations; it is their activity which makes it conscious.

Creation begins with the activity of consciousness, which may be called vibration, and every vibration starting from its original source is the same, differing only in its tone and rhythm caused by a greater or lesser degree of force behind it. On the plane of sound vibration causes diversity of tone, and in the world of atoms diversity of colo. It is by massing together that the vibrations become audible, but at each step towards the surface they multiply and, as they advance, they materialize.

Sound gives to the consciousness an evidence of its existence, although it is in fact the active part of consciousness itself which turns into sound. The knower, so to speak, becomes known to himself; in other words the consciousness bears witness to its own voice. It is therefore that sound appeals to man. All things being derived from and formed of vibrations have sound hidden within them, as fire is hidden in flint. And each atom of the universe confesses by its tone: 'My sole origin is sound'. If any solid or sonorous body is struck it will answer back: 'I am sound'.

Sound has its birth, death, sex, form, planet, god, color, childhood, youth and age. But that volume of sound which is in the abstract - beyond the sphere of the concrete - is the origin and basis of all sound.

Both sound and color make their effect on the human soul according to the law of harmony: to a fine soul color appeals, and to a still finer soul sound. Tone has either a warm or a cold effect, according to its element, since all elements are made of different degrees of vibrations. Therefore sound can produce an agreeable or a disagreeable effect upon man's mind and body, and has its healing effect in the absence of herbs and drugs - which also have their origin in vibrations.

Manifestations being formed of vibrations, the planets are the primal manifestations, each planet having its peculiar tone; therefore every note represents one planet. Every individual therefore has a note peculiar to himself which is according to his birth planet. For this reason a certain tone appeals to a particular person according to the grade of his evolution.

Every element has a sound peculiar to itself. In the finer elements the circle of sound expands, and in the grosser elements it narrows. It is therefore distinct in the former and indistinct in the latter.

The earth has various aspects of beauty as well as of variety in its sound. Its pitch is on the surface, its form is crescent-like, and its color is yellow. The sound of the earth is dim and dull, and produces a thrill, activity and movement in the body. All instruments of wire and gut, as well as the instruments of percussion - such as the drum, cymbals, etc. - represent the sound of earth.

The sound of water is deep, its form is serpent-like, its color green, and it is best heard in the roaring of the sea. The sound of running water, of mountain rills, the drizzling and pattering of rain, the sound of water running from a pitcher into a jar, from a pipe into a tub, from a bottle into a glass - all have a smooth and lively effect, and a tendency to produce imagination, whim, dream, affection and emotion. The instrument called jalatarang is an arrangement of china bowls or glasses graduated in size and filled with water in proportion to the desired scale: more water lowers the tone, and less raises it. These instruments have a touching effect upon the emotions of the heart.

The sound of fire is high-pitched, its form is curled, and its color red. It is heard in the falling of the thunderbolt and in a volcanic eruption, in the sound of a fire when blazing, in the noise of squibs, crackers, rifles, guns and cannons. All these have a tendency to produce fear.

The sound of air is wavering, its form zigzag, and its color blue. Its voice is heard in storms, when the wind blows, and in the whisper of the morning breeze. Its effect is breaking, sweeping and piercing. The sound of air finds expression in all wind instruments made of wood, brass and bamboo. It has a tendency to kindle the fire of the heart, as Rumi writes in his Mathnavi about the flute. Krishna is always portrayed in Indian art with a flute. The air sound overpowers all other sounds, for it is living, and in every aspect its influence produces ecstasy.

The sound of ether is self-contained, and it holds all forms and colors. It is the base of all sounds, and is the undertone which is ever continuous. Its instrument is the human body, because it can be audible through it. Although it is all pervading, yet it is unheard. It manifests to man as he purifies his body from material properties. The body can become its proper instrument when the space within is opened, when all the tubes and veins in it are free. Then the sound which exists eternally in space becomes manifest inwardly also. Ecstasy, illumination, restfulness, fearlessness, rapture, joy and revelation are the effects of this sound. To some it manifests of itself, to others when they are in a negative state caused by weakness of the body or mind; to neither of these is it a benefit, but on the other hand it causes them to become abnormal. This sound only elevates those who open themselves to it by the sacred practices known to the mystics.

The sound of earth and water commingled has a tenderness and delicacy. The sound of earth and fire produces harshness. The sound of earth and air has strength and power. The sound of water and fire has a lively and animating effect. The sound of water with ether has a soothing and comforting effect. The sound of fire and air has a terrifying and fearsome effect. The sound of fire with ether has a breaking and freeing effect. The sound of air with ether produces calm and peace.

dharmad

Dharma (sanskriti k 'seadmus', 'õpetus') on India usundite keskne mõiste, mis tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Dharma on asjade ja sündmuste sisemiselt omane tõeline reaalsus, mis vastandub ainelise maailma näitavatele asjadele ja mille poole pöördumine võib tuua rahulolu meelele. Dharma võib avalduda inimese elus ja teguviisis õigluse ja voorusena.


¤ MAHA_BHU_TA'd 1-4

*vesi

*maa

*tuli

*tuul

(*eeter)



¤ A_YATANA 5-10

[6 meele ala/meeleorganit]

*silm
*kõrv

*nina

*keel

*keha

*syda (sisaldab 69 liiki mõistus-teadvust)



¤ BHA_VA 11-12

[2 sugu]

*mees

*naine



¤ JI_VITA-RU_PA 13

[elu materiaalne kvaliteet, elujõud]



¤ A_HA_RA-RU_PA 14

[toidu materiaalne kvaliteet]



¤ GOCARA-RU_PA 15-18

[4 meelevälja]

*nähtavus

*kuuldavus

*maitstavus

*haistavus



¤ A_KA_SADHA_TU 19

[õhkruumi element, mis lahutab ja yhendab materiaalseid kehi (eeter)]



¤ VIN_N_ATTI-RU_PA 20-21

[2 teadustamis-kommuni-

katsiooni moodust]

*kehaliigutuste kaudu

*häälikute kaudu



¤ VIKA_RA-RU_PA 22-24

[3 geneetilise materiaalse kvaliteedi (nagu inimkeha) moendatavust]

*LAHUTA_ - kergus (jäikuse vastand)

*MUDUTA_ - paindlikkus/nõtkus

*KAMMAN-N-ATA_ - kohandatavus vajadustele ja olukordadele



¤LAKKHANA-RU_PA 25-28

[4 põhitunnust, mis ilmutavad kõikide kvaliteetide pysimatust]

*UPACAYA-RU_PA-tervikustamine

*SANTATI-RU_PA-jatkamine (teatavast hetkest pysib tervikustatud

olend teatavas olekus)

*JARUTA_-vananemine

*ANICCATA_-pysimatus-lõpp-lakkamine-surm

1-28 materiaalse kvaliteedi [RU_PAKKHANDHA] osad,

neist 19-28 AJA_PU_PANI-synnitamisvõimetud

kvaliteedid, sest nad ilma baasita ei saa paljuneda.



1-28 tootjaks [SAMMUTTHA_NA] on 4 tegurit:





> TEGU EELMISES ELUS [ KAMMA]_

>PRAEGUNE MÕISTUSE KOMPLEKS [CITTA]

>TULIELEMENDI 2 OLEKUT [UTU]: KUUMUS ja KYLMUS

>TOITAINE [A_HA_RA] 2 POOLT: SYNNIL OLNU ja ELAVANA OMANDATU



Need 4 tegurit toodavad 54 vaimset fenomeni, nende aluseks on :

29. CITTA; vaim-aru-teadvus-mõistus ja tulemuseks 82. NIRVAANA



30.-89. on CETASIKA; vaimu olekud/vaimu-kaastajad



29. citta esineb vastavalt 6 meelele 6 kujul. Viimast mõtlemise alusel on 4:

mõtlemine











52 CETASIKA't on järgmises 4 ryhmas:



A) 7 IGALE TEADVUSELE YHIST YLDOMADUST:

30. PHASSA, "kontakt, suhtesse astumine",

31. VEDANA_, "tunne suhte toimunult",

32. SAN_N_A, "tajumine, kogemus",

33. CETANA_, "otsus tahtlikult toimida",

34. EKAGGATA_ (ka SAMA_DHI), "koondumine, keskendumine",

35. JI_VITA, "psyyhiline elu, vaimsete nähete pysilikkus",

36. MANASIKA_RA, "tähelepanu, suhteobjekti otsimine".

B) 6 TEATAVAILE TEADVUSETYYPIDELE OMAST ERIOMADUST:

37. VITAKKA, "rakendamine, suunamine" uurimisobjektile,

38. VICA_RA, "rakendatus, suunatus" pysivalt uurimisobjektil,

39. VI-RIYA, "energia, ponnistus",

40. PI_TI, "vaimustatud huvi",

41. CHANDA, "igatsus toimida",

42. ADHIMOKKHA, "otsustamine olemasolu suhtes".

C) 14 EBAMORAALSET VAIMSET OMADUST (AKUS´ALA):

43. LOBHA, "ahnus",

44. DOSA, "vihkamine",

45. MOHA, "tuimus, mõistuse puudus, totrus",

46. DITTHI, "eksimus" (filosoofias, psyhholoogias),

47.MA_NA, "väärhinnang",

48. ISSA_, "kadedus, teise allahindamine",

49. MACCHARIYA, "isekus, ihnus",

50. KUKKUCCA, "muretsemine tehtud ja tegemata jäetud tegude pärast",

51. AHI_RIKA, "häbenemise puudumine",

52. ANOTTAPPA, "hoolimatus tulemuste suhtes",

53. UDDHACCA, "pysimatus",

54. THI_NA, "tuhmus, mõtlemise ähmasus",

55. MIDDHA, "tardumus, laiskus",

56. VICICCHA_, "hämmeldus, kõhkvelolek".



D) 25 MORAALSET VAIMSET OMADUST (SOBHANA):

57. ALOBHA, "ahnusetus, ykskõiksus objekti suhtes",

58. ADOS_A, "vihatus, sõbralikkus",

59. AMOHA, "totrusetus, arusaamine" (NA_NA, PAN_N_A, VIJJA_, SAMMA_DIT_T_HI)

60.SADDHA, "uskuv usaldus",

61. SATI, "ärkvelolu, meelespidamine",

62.HI_RI, "häbelikkus, tagasihoidlikkus",

63.OTAPPA, "hoolimine tulemuste suhtes",

64. TATRAMAJJHATTATA_, "vaimu tasakaalukus",

65.KA_YAPASSADDHI, "vaimuomaduste rahunenus",

66.CITTAPASSADDHI, "vaimu rahunenus",

67.KA_YALAHUTA_,"vaimuomaduste kergus, vabanenus",

68.CITTALAHUTA_, "vaimu kergus, vabanenus",

69.KA_YAMUDUTA_, "vaimuomaduste paindlikkus",

70.CITTAMUDUTA_," vaimu paindlikkus",

71.KA_YAKAMMAN_N_ATA_, "vaimuomaduste kohasus, sobivus",

72.CITTAKAMMAN_N_ATA_, "vaimu kohasus, sobivus",

73. KAYAPAGUN_N_ATA_, "vaimuomaduste osavus",

74.CITTAPAGUN_N_ATA_, "vaimuosavus",

75.KA_YAJUKATA_, "vaimuomaduste õigsus",

76.CITTUJUKATA_, "vaimu õigsus",

77.SAMMA_VA_CA_, "õige kõnelemine",

78.SAMMA_KAMMANTA, "õige tegu",

79.SAMMA_JI_VA, "õige elatumine",

80.KARUNA_, "kaastunne, halastus",

81.MUDITA _, "meelekergus, kaasarõõmustamine, tunnustamine",

82.NIBBA_NA, "NIRVAANA"

a)pääsemine DUKKHA (rahulolematuse) pinnalt [selle saavutab SOTA_PANNA,

kes ei synni enam alumistesse maailmadesse]

b)pääsemine KA_MALOKA (sensuaalse maailma) pinnalt [selle saavutab

ANA_GA_MIN, kes enam ei synni tagasi]

c) pääsemine RU_PALOKA (materiaalse maailma) ja ARU_PALOKA

(immateriaalse maailma) pinnalt [selle saavutab ARAHAT...

(masingu raamatust Budismist)

PIMEDUS EI VÕTA VASTU VALGUST

PIMEDUS EI VÕTA VASTU VALGUST

u.masing

Turmaliinist uste taga, moonimaitse suul
Jumal vaikselt magab, silmad tuhksed suletud.
Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul,
aga siis ka nimed seinuks, siis ka lailed juletud
olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad
yle maade , mida eales nad ei enam näe,
kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed pilved kujuvad
turja yle halli telgi kattes päikse väe.

Turmaliinist uste taga, huulil mõõlamahl
Jumal istus väsind, sõrmed syles rahutud
päeval suure sabati kui tiibe varje kahl
kiikus yle Rõõmsa palge, kelle soovid mahutud.
Oma laste juurde minna, kas nad teda tahavad?
Kyllap kuusk ja kyllap oja, samad kukud käo,
inimesed õhtul hilja mööduda kui paluvad,
kartes, et Ta tahab võtta nendelt oma näo.

Turmaliinist uksed kinni ingel lykkas taas,
Jumal silmad sules, pää tal vajus tukule
ja Ta kulmud varstigi on radadeta laas.
Inimesed omasoodu käivad vastu hukule,
hävitavad õiged tähed, pilved mutta rõhuvad,
ulgumeri rabaks moondub, kõrveks palmihiis ...
Viimsed puud kui hyydes Teda uksed maha lõhuvad
ja Ta ärkab, kas Ta näha mõistab neid veel siis.

BRECHTI VIIMANE KÜSIMUS

Yang Lian - BRECHTI VIIMANE KÜSIMUS

talv tähendamas mustuvaid mände
lumi tähendamas tühjas toas
lambivalgust hommikust õhtuni

valgustades täis surnuaeda
palja pealuuga oled rohkem luuletaja moodi
terve elu massirolli võtad seljast teispool akent

tähendamas külastust omaenda jääkülma naeru
klaasi esikülg sisu on lumetorm
surma repertuaar linna menüü

lase kella häälel kahe lõpppunkti vahel olla nagu aplaus
kaks sind teineteise kujutluses
käte koledad linnukesed kirjutavad pilvise taeva võltsingu

tähendamas et surnutele ammu nähtud
see hauakiri töötoa akna taga nagu kaastundeavaldus
iga männioksa roheline viimaks välja üüritud

lase vaenulikul kättesaadaval
kogu täiuslikul puudusteta videvikul leiutada sinu hullus
küsi mida on ööl mida on kaks korda surnud ööl veel loota