Yang Lian - BRECHTI VIIMANE KÜSIMUS
talv tähendamas mustuvaid mändelumi tähendamas tühjas toas
lambivalgust hommikust õhtuni
valgustades täis surnuaeda
palja pealuuga oled rohkem luuletaja moodi
terve elu massirolli võtad seljast teispool akent
tähendamas külastust omaenda jääkülma naeru
klaasi esikülg sisu on lumetorm
surma repertuaar linna menüü
lase kella häälel kahe lõpppunkti vahel olla nagu aplaus
kaks sind teineteise kujutluses
käte koledad linnukesed kirjutavad pilvise taeva võltsingu
tähendamas et surnutele ammu nähtud
see hauakiri töötoa akna taga nagu kaastundeavaldus
iga männioksa roheline viimaks välja üüritud
lase vaenulikul kättesaadaval
kogu täiuslikul puudusteta videvikul leiutada sinu hullus
küsi mida on ööl mida on kaks korda surnud ööl veel loota
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar