panoptika lõpp

"Meediumi ja sõnumi segunemine on kahtlemata seotud saatja ja adressaadi
segunemisega ning kinnitab sel moel kõikide duaalsete, polaarsete
struktuuride kadumist, mis varem kujundasid keele, mis tahes
determineeritud tähenduse liigenduse diskursiivse korrastatuse,
viies tagasi Jakobsoni kuulsa funktsioonide tabeli juurde.
"Ringlevat" diskursust tuleb mõista sõna-sõnalises tähenduses: see
tähendab, et ta ei kulge enam yhest punktist teise, vaid läbib tsykli,
mis ymbritseb ERISTAMATULT saatja ja vastuvõtja positsioone, mida
nyydsest peale ei ole võimalik sellistena lokaliseerida. samamoodi
ei ole enam võimuinstantsi, edastavat instantsi: võim on miski, mis
ringleb ning mille allikat ei ole võimalik yles leida, see on tsykkel,
milles domineerija ja domineeritava positsioonid vahetuvad lõputus
tagasipöördumises - mis tähistab yhtlasi võimu lõppu selle klassikalises
definitsioonis. võimu, teadmiste, diskursuste ringlemine teeb lõpu
igasuguste instantside ja pooluste lokaliseerimisele. Psyhhoanalyytilises
tõlgenduses endas ei päri interpreteerija "võimu" yheltki väliseslt
instantsilt, vaid interpreteeritavalt endalt. see muudab kõik, sest
trditsioonilistelt võimukandjatelt võib alati kysida, kust nad on võimu
pärinud. Kes tegi sinust hertsogi? Kuningas.
Kes tegi sinust kuninga? Jumal. Ainult Jumal ei vasta.
Ent kysimusele: kes tegi sinust psyhhoanalyytiku? on imelihtne
vastata: Sina. Nõnda väljendub tagurpididse simulatsiooni teel
yleminek "analyysitavalt" "analyysijale", yleminek passiivselt
aktiivsele, mis yksnes kirjeldab pooluste kõikumise pöörlemisefekti,
ringilisuse efekti, milles võim kaob, lahustub, läheneb täiuslikuks
manipuleerimiseks (ta ei kuulu enam direktiivse või pilgu valda).
Vaadake ka riigi/perekonna ringilisust, mille tagab sotsiaalsuse ja
privaatsuse kujundite kõikuvus ja metastaatiline
reguleeritus (J. DONZELOT, La Police des Familles).
Nyydsest peale on võimatu esitada kurikuulsat
kysimust: "Kust te räägite?" - "Kust te teate?" - "Kust te
olete võimu pärinud?", kuulmata sedamaid vastuseks: "Kuid ma
räägin ju teist (teist lähtudes)", mille all peetakse silmas, et teie
olete see, kes räägib, kes teab, teie olete võim. tohutu ringareng,
sõna ringpaigutus, mis on võrdväärne lahenduseta shantaaziga, subjekti
paratamatu tõkestamisega, kellelt eeldatakse, et ta kõneleks, ent kes
jätab vastamata, sest kysimustele, mida ta esitab, vastatakse
paratamatult: aga TEIE OLETEGI vastus, või: teie kysimus ongi juba
vastus jne - milline peen ahistamine sõna väljapetmisega, sõnavabaduse
taha peidetud sunniviisilise ylestunnistusega, subjekti aheldamine tema
enda kysimuse kylge, vastuse eelnemine kysimusele (siin ilmneb kogu
interpreteerimise vägivaldsus ning "kõne" teadlik või
alateadlik isejuhtimine).
See pooluste ymbervahetamise või taandarenemise
simulaakrum, geniaalne trikk, milles seisnebki kogu
manipuleerimisdiskursuse saladus ja järelikult tänapäeval ka
iga uue võimu saladus, võimu, mis tuleb ja pühib platsi puhtaks,
teeb teoks kõik sõnad - siit ongi tingitud meie ajale tunnuslik
fantastiline vaikiv enamus - kõik see sai kahtlemata alguse poliitilises
sfääris demokraatia simulaakrumiga, see tähendab, Jumala instantsi kui
võimu allika asendamises rahva instantsiga ning võimu kui EMANATSIOONI
asendamises võimu kui ESINDAMISEGA. Antikoperniklik revolutsioon: pole
enam ei päikese ega võimu või teadmiste valgusallika transendentset
instantsi - kõik tuleb rahvalt ja kõik pöördub sinna tagasi. Selle
suurejoonelise KORDUV-RINGLUSEGA hakkab kehtestuma - alates rahvahääletuse
tsenaariumist kuni tänapäevaste viirastuslike arvamusuuringuteni -
universiaalne manipuleerimise simulaakrum."


http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu